Nürinurk

Nürinurk Nürinurk on nurk, mis on suurem kui 90° ja väiksem kui 180°. Nürinurk on suurem kui täisnurk ja väiksem kui sirgnurk.  Nürinurk näeb välja selline: Siin sa võid Geogebra abil joonestada erinevaid nurkasid:  https://www.geogebra.org/m/scavsujt […]

Read More… from Nürinurk

Pluss

Pluss A. Plussi ehk plussmärki + kasutatakse liitmise tähistamiseks.  Näide:  Kaks pluss kolm on võrdne viiega.  B. Plussmärk tähistab ka positiivseid arve. Need on nullist suuremad arvud.  […]

Read More… from Pluss

Sektordiagramm

Sektordiagramm Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks osaks. Mõlemat osa nimetatakse ringi sektoriks. Ring moodustab täispöörde. Täispööre on 360 kraadi. Osa ringist saame väljendada protsentides. Näide: See sektordiagramm kujutab 50 lapse lemmikspordiala.                […]

Read More… from Sektordiagramm

Ümbermõõt

Ümbermõõt Ümbermõõt on kujundi külgede pikkuste summa.    Näiteks ristkülikul on neli külge. Ristküliku ümbermõõdu leidmiseks liidame kõikide külgede pikkused kokku.            Ümbermõõtu tähistatakse tähega P.  P = 6cm + 6cm + 4cm + 4cm = 20 cm Siin on mõned näited ümbermõõdu arvutamise kohta:         P = […]

Read More… from Ümbermõõt

Protsent

Protsent Protsent on üks sajandik tervikust.  Sõna protsent tuleb ladina keele väljendist per centum, mis tähendab saja kohta.  Protsendi tähis ehk märk on %. Tervik on 1 ehk 100%. Osale vastava osamäära võib esitada hariliku murruna, kümnendmurruna või protsendimäära abil.  Näited:  Kui me ütleme 30%, siis tähendab see 30 osa 100st. 30% on kümnendmurruna 0.3 […]

Read More… from Protsent

Paralleelsed sirged

Paralleelsed sirged Paralleelsed sirged on sirged, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.  Paralleelsust tähistatakse sümboliga ║. Näited: Proovi leida pildilt paralleelseid sirgeid: Image by studio4rt on Freepik […]

Read More… from Paralleelsed sirged

Paaritud arvud

Paaritud arvud Paaritud arvud on täisarvud, mis ei jagu kahega. Paaritu arvu lõpus on alati numbrid 1, 3, 5, 7 või 9.  Siin on paaritud arvud 1-100:  Kui sul on paaritu arv asju, siis sa ei saa neid võrselt hulkadesse jaotada!  […]

Read More… from Paaritud arvud

Lugeja

Lugeja Harilik murd on kahe täisarvu jagatis. Harilikud murrud on näiteks 3/4 ja 5/10. Ülemine arv on lugeja (numerator). See näitab, mitu osa on võetud. Alumine arv on nimetaja (denominator). Lugeja ja nimetaja vahel on murrujoon.  […]

Read More… from Lugeja

Nürinurkne kolmnurk

Nürinurkne kolmnurk Nürinurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s. o suurem kui 90 kraadi.  Nurkade järgi liigitatakse kolmnurkasid:  teravnurkne, täisnurkne ja nürinurkne.  Nürinurkne kolmnurk on selline: Harjuta nürinurksete kolmnurkade tegemist Geogebra abil:  https://www.geogebra.org/classic/xg3yuh8d […]

Read More… from Nürinurkne kolmnurk

Negatiivne täisarv

Negatiivne täisarv Arve 1, 2, 3,…. nimetatakse positiivseteks täisarvudeks ja arve -1, -2, -3, … negatiivseteks täisarvudeks. Negatiivsed täisarvud on alati nullist väiksemad.  Arvu ees on alati miinusmärk. Harilik murd ega kümnendmurd ei ole täisarv. Täisarvu -a nimetatakse arvu a vastandarvuks.  Arvureas on negatiivsed täisarvud nullist vasakul pool.  ..-6, -5, -4, -3, -2, -1, 0*, […]

Read More… from Negatiivne täisarv