{"id":4047,"date":"2024-08-10T19:46:28","date_gmt":"2024-08-10T19:46:28","guid":{"rendered":"https:\/\/domath.surju.ee\/?page_id=4047"},"modified":"2025-01-02T21:34:42","modified_gmt":"2025-01-02T21:34:42","slug":"y-axis-y-coordinate","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/y-telg-koordinaat\/","title":{"rendered":"Y-telg, y-koordinaat"},"content":{"rendered":"

Y-telg, y-koordinaat<\/strong><\/span><\/h1>\r\n

Koordinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest.
\r\nOrdinaattelg ehk y\u2013telg<\/span><\/strong> on joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x\u2013teljest.
\r\nAbstsisstelg ehk x\u2013telg on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y\u2013teljest<\/strong>. <\/span><\/p>\r\n

Koordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks koordinaatveerandiks:
\r\nI veerand, II veerand, III veerand, IV veerand.<\/p>\r\n

X-telg on horistontaalne ja y-telg<\/strong> on vertikaalne. <\/p>\r\n

Punkti koordinaatide m\u00e4rkimiseks kirjutatakse esimesele kohale  x-koordinaat ja teisele kohale y-koordinaat<\/strong>.
\r\nA(x; y) <\/strong>
\r\n
\r\nPunkti m\u00e4rkimisel liigud k\u00f5igepealt m\u00f6\u00f6da x-telge ja siis m\u00f6\u00f6da y-telge<\/strong>.
\r\nTelgede l\u00f5ikepunkti ehk nullpunkti t\u00e4histatakse tavaliselt t\u00e4hega O ja selle koordinaadid on (0;0).
\r\n
\r\nN\u00e4ide: <\/strong><\/span>
\r\nPunkti E(3; 4) esimene, x-koordinaat ehk abstsiss, n\u00e4itab, et punkt E asub y-teljest 3 \u00fchiku kaugusel, tema teine, y-koordinaat ehk ordinaat n\u00e4itab, et punkt E  asub x-teljest 4 \u00fchiku kaugusel.<\/p>\r\n

 (x; y)<\/strong><\/p>\r\n

<\/p>\r\n

\"\"<\/figure>\r\n


\r\n<\/p>\r\n

\"\"<\/figure>\r\n

<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Y-telg, y-koordinaat Koordinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest. Ordinaattelg ehk y\u2013telg on joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x\u2013teljest. Abstsisstelg ehk x\u2013telg on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y\u2013teljest.  Koordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks koordinaatveerandiks: I […]<\/p>\n

Read More… from Y-telg, y-koordinaat<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_eb_attr":"","_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"categories":[],"tags":[105,122,77],"class_list":["post-4047","page","type-page","status-publish","hentry","tag-english-y","tag-estonian-y","tag-greek-psi"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false,"menu-24x24":false,"menu-36x36":false,"menu-48x48":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Signe Reidla","author_link":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/author\/signe\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Y-telg, y-koordinaat Koordinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest. Ordinaattelg ehk y\u2013telg on joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x\u2013teljest. Abstsisstelg ehk x\u2013telg on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y\u2013teljest.  Koordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks koordinaatveerandiks: I…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4047"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4047\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4052,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4047\/revisions\/4052"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}