{"id":4040,"date":"2024-08-10T19:38:45","date_gmt":"2024-08-10T19:38:45","guid":{"rendered":"https:\/\/domath.surju.ee\/?page_id=4040"},"modified":"2025-01-02T21:27:48","modified_gmt":"2025-01-02T21:27:48","slug":"x-axis-x-coordinate","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/x-telg-koordinaat\/","title":{"rendered":"X-telg, x-koordinaat"},"content":{"rendered":"

X-telg, x-koordinaat<\/strong><\/span><\/h1>\r\n

Koordinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest.
\r\nAbstsisstelg ehk x\u2013telg <\/span><\/strong>on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y\u2013teljest.
\r\n
\r\nOrdinaattelg ehk y\u2013telg on joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x\u2013teljest<\/strong>.
\r\n
\r\nKoordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks koordinaatveerandiks:
\r\nI veerand, II veerand, III veerand, IV veerand.<\/p>\r\n

X-telg<\/strong> on horistontaalne ja y-telg on vertikaalne. <\/p>\r\n

Punkti koordinaatide m\u00e4rkimiseks kirjutatakse esimesele kohale  x-koordinaat <\/strong>ja teisele kohale y-koordinaat.
\r\nA (x; y) 
\r\n
\r\nN\u00e4ide:<\/span><\/strong> Punkti E(3; 4)<\/strong> esimene, x-koordinaat<\/strong> ehk abstsiss<\/strong>, n\u00e4itab, et punkt E asub y-teljest 3 \u00fchiku kaugusel, tema teine, y-koordinaat ehk ordinaat n\u00e4itab, et punkt E  asub x-teljest 4 \u00fchiku kaugusel.<\/p>\r\n

\r\n


\r\nPunkti m\u00e4rkimisel liigud k\u00f5igepealt m\u00f6\u00f6da x-telge<\/strong> ja siis m\u00f6\u00f6da y-telge. Telgede l\u00f5ikepunkti ehk nullpunkti t\u00e4histatakse tavaliselt t\u00e4hega O ja selle koordinaadid on (0;0). <\/strong><\/p>\r\n

(x; y)<\/strong><\/p>\r\n

\r\n
\"\"<\/figure><\/div>\r\n
\r\n
\"\"<\/figure><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

X-telg, x-koordinaat Koordinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest. Abstsisstelg ehk x\u2013telg on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y\u2013teljest. Ordinaattelg ehk y\u2013telg on joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x\u2013teljest. Koordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks koordinaatveerandiks: I […]<\/p>\n

Read More… from X-telg, x-koordinaat<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_eb_attr":"","_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"categories":[],"tags":[104,121,154],"class_list":["post-4040","page","type-page","status-publish","hentry","tag-english-x","tag-estonian-x","tag-greek-chi"],"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false,"menu-24x24":false,"menu-36x36":false,"menu-48x48":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Signe Reidla","author_link":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/author\/signe\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"X-telg, x-koordinaat Koordinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest. Abstsisstelg ehk x\u2013telg on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y\u2013teljest. Ordinaattelg ehk y\u2013telg on joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x\u2013teljest. Koordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks koordinaatveerandiks: I…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4040","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4040"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4040\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4043,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4040\/revisions\/4043"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4040"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4040"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4040"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}