{"id":1350,"date":"2024-03-03T20:42:34","date_gmt":"2024-03-03T20:42:34","guid":{"rendered":"https:\/\/domath.surju.ee\/?page_id=1350"},"modified":"2024-12-27T00:10:40","modified_gmt":"2024-12-27T00:10:40","slug":"coordinates","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/domath.surju.ee\/et\/koordinaadid\/","title":{"rendered":"Koordinaadid"},"content":{"rendered":"

Koordinaadid<\/strong><\/span><\/h1>\r\n

Koordinaadid <\/strong><\/span>on arvude paar, mida kasutatakse punkti v\u00f5i kujundi asukoha m\u00e4\u00e4ramiseks kahem\u00f5\u00f5tmelisel tasapinnal.
\r\n
\r\nKoordinaatide s\u00fcsteem<\/b> on eeskiri, mis m\u00e4\u00e4rab punkti asukoha \u00fche v\u00f5i enama arvu abil. Neid arve nimetatakse punkti koordinaatideks<\/b>.
\r\n
\r\nDescartesi koordinaadid<\/b> (ladinap\u00e4raselt ka Cartesiuse koordinaadid<\/b>) on reaalarvude j\u00e4rjestatud paar (x koordinaat<\/i>, y koordinaat<\/i>), mis m\u00e4\u00e4rab punkti asukoha tasandil.<\/span>
\r\n
\r\n<\/span><\/span>Koordinaatide alguspunktiks ehk nullpunktiks on telgede l\u00f5ikepunkt.<\/strong>
\r\n
\r\n<\/span>Esimene koordinaat osutab x-teljele ja teine koordinaat osutab y-teljele:<\/p>\r\n

(x; y)<\/strong> v\u00f5i A (x; y)<\/strong>
\r\nN\u00e4iteks:  (-2, 3) v\u00f5i A(-2, 3)<\/span><\/span><\/strong><\/p>\r\n

<\/p>\r\n

\r\n

Koordinaattasand
\r\n<\/strong><\/span><\/h4>\r\n
Koordinaattasand<\/strong> <\/span>on tasand, millel on koordinaatteljestik.
\r\nhttps:\/\/domath.surju.ee\/et\/koordinaattasand\/<\/a>
\r\nKoodinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest (x- telg ja y-telg).<\/span>
\r\n<\/span><\/h5>\r\n

x – telg<\/span> ehk abstsisstelg<\/span><\/span><\/span> (horisontaalne telg) on  joonisel positiivse suunaga vasakult paremale.<\/p>\r\n

y-telg<\/span> ehk ordinaattelg<\/span><\/span><\/span> (vertikaalne telg) on  joonisel positiivse suunaga alt \u00fcles. <\/p>\r\n


\r\nKoordinaatteljed jaotavad tasandi neljaks veerandiks<\/strong><\/span>:
\r\nI veerand, II veerand, III veerand, IV veerand. <\/span><\/h5>\r\n
\r\n

I veerandil <\/strong> on x ja  y v\u00e4\u00e4rtused positiivsed
\r\nII veerandil <\/strong> on x v\u00e4\u00e4rtus negatiivne ja y v\u00e4\u00e4rtus positiivne
\r\n III veerandil <\/strong> on  x ja y v\u00e4\u00e4rtus negatiivne
\r\nIV veerandil<\/strong> on  x v\u00e4\u00e4rtus positiivne ja y v\u00e4\u00e4rtus negatiivne<\/p>\r\n

\r\n
\"\"<\/figure><\/div>\r\n

<\/h4>\r\n
\r\n

<\/h4>\r\n

Koordinaadid<\/span><\/strong><\/h4>\r\n

Abstsisstelje ehk x-telje  koordinaate<\/strong> nimetatakse abstsissideks (x- koordinaatideks).<\/span>
\r\nPunkti abstsiss n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt y<\/i>\u2013teljest.
\r\n
\r\nOrdinaattelje ehk y- telje koordinaate<\/strong> nimetatakse ordinaatideks (y-koordinaatideks)<\/span>
\r\nPunkti ordinaat n\u00e4itab, kui kaugel asub punkt x<\/i>\u2013teljest.<\/p>\r\n\r\nIga punkti asukoht on koordinaatteljestikus m\u00e4\u00e4ratud tema koordinaatidega. Punkti esimene koordinaat osutab x-teljele ja teine koordinaat osutab y-teljele.<\/span>
\r\nPunkti koordinaadid n\u00e4itavad, kui kaugel asub see punkt koordinaattelgedest,\r\n\r\n

 <\/p>\r\nN\u00e4iteks:<\/span><\/strong>
\r\nPunkti E(3; 4) esimene, x-koordinaat ehk abstsiss, n\u00e4itab, et punkt E asub y-teljest 3 \u00fchiku kaugusel, tema teine, y-koordinaat ehk ordinaat n\u00e4itab, et punkt E  asub x-teljest 4 \u00fchiku kaugusel.
\r\n


\r\nKoordinaate kasutatakse koordinaattasanditel, kaartidel.<\/p>\r\n

\r\n
\"\"<\/figure><\/div>\r\n\r\n
\r\n