Püramiid
Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad.
Ühise tipuga kolmnurgad on püramiidi külgtahud, nende kolmnurkade ühised küljed on püramiidi külgservad.
Külgtahkude ühist tippu nimetatakse püramiidi tipuks.
Hulknurk, millel on iga kolmnurgaga üks ühine külg, on püramiidi põhitahk ehk põhi.
Püramiidi põhja külgi nimetatakse püramiidi põhiservadeks.
Põhiservade arvu järgi jagatakse püramiidid kolmnurkseteks, nelinurkseteks, viisnurkseteks, ehk üldiselt n-nurkseteks.
Püramiidi kõrguseks nimetatakse ristlõiku (või selle pikkust) püramiidi tipust püramiidi põhjani
Tipu kaugus põhjast on püramiidi kõrguseks H.
Püramiidi külgtahu kõrgust nimetatakse apoteemiks m.
Korrapäraseks püramiidiks nimetatakse püramiid, mille põhitahud on korrapärased hulknurgad (võrdsete külgedega hulknurgad) ja püramiidi kõrguse alguspunkt asub põhja keskpunktis.
Korrapärase püramiidi külgtahud on võrdsed võrdhaarsed kolmnurgad,
Ruumala valemid
Korrapärane nelinurkne püramiid |
  |
Püramiidi ruumala võrdub ühe kolmandikuga põhja pindala ja kõrguse korrutisest.
|
Põhjaks on ruut H – püramiidi kõrgus Sp – põhja pindala |
Kolmnurkne püramiid |
 |
  |
H – püramiidi kõrgusSp – põhja
|
Täispindala valemid
Korrapärane nelinurkne püramiid |
|
|
St = Sk + Sp P = 4a
Sk = 1/2 x 4a x m =2am Sp = a2 Püramiidi külgpindala (Sk ) = püramiidi külgtahtkude pindalade summa |
St – täispindalaSk -külgpindala Sp – põhja pindala a -põhiserv, ruudu külgH – püramiidi kõrgusP – Põhja ümbermõõt l =m – püramiidi apoteem, külgrahu kõrgus, |
Kolmnurkne püramiid |
 |
St = Sk + Sp
Põhja pindala = kolmnurga pindala Püramiidi külgpindala (Sk ) = püramiidi külgtahtkude (kolmnurkade) pindalade summa |
St – täispindalaSk -külgpindala Sp – põhja pindala P – põhja ümbermõõt H – püramiidi kõrgusa, b, c -põhiservad (põhjaks oleva kolmnurga küljed)l =m – püramiidi apoteem, külgrahu kõrgus, . Põhja pindala = põhitahu pindala h – põhja kõrgus |
