Tõenäosus Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise tõenäosust teatud tingimustel. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Tõenäosuse leiame, kui jagame soodsate või oodatud võimaluste arvu kõikide võimaluste arvuga. Sündmuse A klassikaline tõenäosus: n – kõikide võimaluste arv, k – soodsate võimaluste arv. Tõenäosust väljendatakse sageli protsentides Kindel sündmus on sündmus, […]
Silt: Spanish P
Prisma
Prisma Prisma on ruumiline kujund, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas. Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi: kolmnurkne prisma, nelinurkne prisma jne. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, […]
Lõikepunkt
Lõikepunkt Lõikepunkt on punkt, kus kaks või rohkem geomeetrilist kujundit kohtuvad. See on nende ühine punkt. Lõikepunktide näited: Kaks sirget lõikuvad punktis O Kui kaks sirget ei ole paralleelsed, siis nad lõikuvad ühes punktis. See punkt on sirgete lõikepunkt. Sirge ja ringjoon: Sirge võib ringjoont lõigata kahes punktis, ühes punktis või mitte üheski punktis. Kui […]
Hulktahukas
Hulktahukas Ruumilist geomeetrilist kujundit, mida piiravad ainult hulknurgad, nimetatakse hulktahukaks. Hulktahukas on ruumiline kujund. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakse hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulktahuka servadeks. Hulktahukad on näiteks kuup, risttahukas, püramiid, tetraeeder, prisma. Kera, silinder ja koonus ei ole hulktahukad. Kumerat hulktahukat, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja igast […]
Punkt
Punkt Punkt on lihtsaim geomeetriline kujund. Punktil pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust). Punkti tähistatakse joonisel tavaliselt punkti, risti või väikese ringiga ja suure trükitähega (näiteks A või B). Neid punkte loetakse nii: punkt A ja punkt B. Punktid on vajalikud muude geomeetriliste kujundite (nt sirged, lõigud, hulknurgad, ringid jne) joonestamisel. Näited. 1) Ühendades kaks […]
Hulknurk
Hulknurk Hulknurk on kinnine murdjoon. Lõike, millest see murdjoon koosneb, nimetatakse hulknurga külgedeks, nende otspunkte hulknurga tippudeks. Hulknurgad on: kolmnurk, nelinurk, viisnurk, kuusnurk, seitsenurk, kaheksanurk, üheksanurk, kümmenurk, üheteistnurk jne. Hulknurka nimetatakse korrapäraseks, kui kõik selle küljed on võrdsed ja kõik külgedevahelised nurgad on võrdsed. Hulknurgad on tasandilised kujundid. Kumer hulknurk on hulknurk, mille ükski sisenurk ei […]
Vahetuvusseadus
Vahetuvusseadus Vahetuvusseadus (kommutatiivsuse seadus) tähendab, et liitmisel ja korrutamisel summa või korrutis ei muutu, kui me muudame liidetavate või tegurite järjekorda. Seega saame numbrite asendit muutes ikka sama tulemuse. Näiteks: Liitmine Korrutamine a + b = b + a a * b = b * a või ab =ba 4 + 2 = 2 […]
Liitmise seadused
Liitmise seadused Liitmise seadused on: 1. Liitmise vahetuvusseadus (kommutatiivsuse seadus): Summa ei muutu, kui muudame liidetavate järjekorda. a + b = b + a Näide: 3 + 5 = 5 + 3 = 8 2. Liitmise ühenduvusseadus (assiotsiatiivsuse seadus): Kahe arvu summa liitmiseks mingi arvuga võib liita selle arvuga enne ühe liidetava ja siis tulemusega […]
Ühenduvuse (assotsiatiivsuse) seadus
Ühenduvuse (assotsiatiivsuse) seadus Ühenduvuse (assotsiatiivsuse seadus): See seadus kehtib liitmise ja korrutamise puhul. Liitmisel: Kahe arvu summa liitmiseks mingi arvuga võib liita selle arvuga enne ühe liidetava ja siis tulemusega teise liidetava. (a + b) + c = a + (b + c) Korrutamisel: Kahe arvu korrutise korrutamisel mingi arvuga võib selle arvuga korrutada esmalt […]
