Ümardamine Igapäevases elus kasutatakse täpseid ja ligikaudseid arve. Täpsed arvud saadakse loendamise või täpsete arvudega arvutamise teel. Ligikaudsed arvud saadakse mõõtmisel, ümardamisel või ligikaudsete arvudega arvutamisel. Ligikaudne väärtus on saadud arvude ümardamisel või ligikaudsel mõõtmisel. Mõõtmisel kaasneb mõõtmisviga, mille võivad põhjustada mõõtmisvahendid vms. Arvutamisel tuleb paljudel juhtudel tulemusi ümardada, mistõttu saame ligikaudseid arve. Ligikaudne arv […]
Silt: Greek Sigma
Pluss
Pluss A. Plussi ehk plussmärki + kasutatakse liitmise tähistamiseks. Näide: Kaks pluss kolm on võrdne viiega. B. Plussmärk tähistab ka positiivseid arve. Need on nullist suuremad arvud. […]
Kokku, summa
Kokku, summa Näited: Maril on 3 palli ja Triinul on 2 palli. Kui palju on neil palle kokku? 3 + 2 = 5 Liida arvud 34 ja 97 kokku: Irina Boyadzhiev, LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use […]
Lõikepunkt
Lõikepunkt Lõikepunkt on punkt, kus kaks või rohkem geomeetrilist kujundit kohtuvad. See on nende ühine punkt. Lõikepunktide näited: Kaks sirget lõikuvad punktis O Kui kaks sirget ei ole paralleelsed, siis nad lõikuvad ühes punktis. See punkt on sirgete lõikepunkt. Sirge ja ringjoon: Sirge võib ringjoont lõigata kahes punktis, ühes punktis või mitte üheski punktis. Kui […]
Punkt
Punkt Punkt on lihtsaim geomeetriline kujund. Punktil pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust). Punkti tähistatakse joonisel tavaliselt punkti, risti või väikese ringiga ja suure trükitähega (näiteks A või B). Neid punkte loetakse nii: punkt A ja punkt B. Punktid on vajalikud muude geomeetriliste kujundite (nt sirged, lõigud, hulknurgad, ringid jne) joonestamisel. Näited. 1) Ühendades kaks […]
Risttahukas
Risttahukas Risttahukas on kolmemõõtmeline kujund, millel on 6 tahku, 8 tippu ning 12 serva. Risttahukal on kolm mõõdet, nendeks on kõrgus, pikkus ja laius. l = a – pikkus w = b- laius h = c – kõrgus Risttahukas Risttahuka pindala = 2· l·w […]
Koordinaadid
Koordinaadid Koordinaadid on arvude paar, mida kasutatakse punkti või kujundi asukoha määramiseks kahemõõtmelisel tasapinnal. Koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil. Neid arve nimetatakse punkti koordinaatideks. Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x koordinaat, y koordinaat), mis määrab punkti asukoha tasandil. Koordinaatide alguspunktiks ehk nullpunktiks on telgede lõikepunkt. Esimene koordinaat osutab x-teljele […]
Kordarv
Kordarv Kordarvud on naturaalarvud, milles on kaks või rohkem tegurit. Kordarv on naturaalarv, mille saab esitada naturaalarvude korrutisena. Näiteks: 6 = 2 ⋅ 3 6 = 1 ⋅ 6 Arv 6 on kordarv. Arvu 6 tegurid on 1, 2, 3, 6 Play Game https://www.sheppardsoftware.com/math/numbers/fruit-splat-prime-composite-game/ […]
Sagedus
Sagedus (Sagedustabel) Sagedus näitab, kui sageli midagi juhtub (tavaliselt teatud aja jooksul). See on andmeväärtuse esinemiskordade arv. Andmete sagedust tavaliselt tähistatakse tähega f. Näide: kui viis õpilast said matemaatikas hindeks A, siis öeldakse, et hinde A sagedus on 5. Hinne Loendus Sagedus (f) A IIIII 5 B III 3 C IIII 4 D II 2 […]
