Paaritud arvud Paaritud arvud on täisarvud, mis ei jagu kahega. Paaritu arvu lõpus on alati numbrid 1, 3, 5, 7 või 9. Siin on paaritud arvud 1-100: Kui sul on paaritu arv asju, siis sa ei saa neid võrselt hulkadesse jaotada! […]
Silt: Greek Pi
Korrutamine
Korrutamine Korrutamine on võrdsete liidetavate liitmine. Korrutamistehte liikmed on: tegur, tegur, korrutis. Arvud, mida korrutame on tegurid. Korrutamise tulemus on korrutis. Näited: 2+2+2+2+2=10 5 x 2 =10 Siin võid mängida korrutamise mängu: https://quizizz.com/join/quiz/62976628bb1eb6001e8fd950/start R.PRASADA REDDY , LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use Auston B Cron , License CC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use Mohammed Tbatit, muudetud Signe Reidla poolt, License CC-BY-SA, GeoGebra […]
Püramiid
Püramiid Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad. Ühise tipuga kolmnurgad on püramiidi külgtahud, nende kolmnurkade ühised küljed on püramiidi külgservad. Külgtahkude ühist tippu nimetatakse püramiidi tipuks. Hulknurk, millel on iga kolmnurgaga üks ühine külg, on püramiidi põhitahk ehk põhi. Püramiidi põhja külgi nimetatakse püramiidi põhiservadeks. […]
Tõenäosus
Tõenäosus Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise tõenäosust teatud tingimustel. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Tõenäosuse leiame, kui jagame soodsate või oodatud võimaluste arvu kõikide võimaluste arvuga. Sündmuse A klassikaline tõenäosus: n – kõikide võimaluste arv, k – soodsate võimaluste arv. Tõenäosust väljendatakse sageli protsentides Kindel sündmus on sündmus, […]
Prisma
Prisma Prisma on ruumiline kujund, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas. Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi: kolmnurkne prisma, nelinurkne prisma jne. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, […]
Algarv
Algarv Algarv on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja jagub ainult arvuga 1 ja iseendaga. Algarvud on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37… Algarve on lõpmatult palju. Arv 1 ei ole algarv ega kordarv., sest tal on ainult üks tegur. Arvu algteguriteks on arvu tegureid, mis on algarvud. […]
Hulktahukas
Hulktahukas Ruumilist geomeetrilist kujundit, mida piiravad ainult hulknurgad, nimetatakse hulktahukaks. Hulktahukas on ruumiline kujund. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakse hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulktahuka servadeks. Hulktahukad on näiteks kuup, risttahukas, püramiid, tetraeeder, prisma. Kera, silinder ja koonus ei ole hulktahukad. Kumerat hulktahukat, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja igast […]
Hulknurk
Hulknurk Hulknurk on kinnine murdjoon. Lõike, millest see murdjoon koosneb, nimetatakse hulknurga külgedeks, nende otspunkte hulknurga tippudeks. Hulknurgad on: kolmnurk, nelinurk, viisnurk, kuusnurk, seitsenurk, kaheksanurk, üheksanurk, kümmenurk, üheteistnurk jne. Hulknurka nimetatakse korrapäraseks, kui kõik selle küljed on võrdsed ja kõik külgedevahelised nurgad on võrdsed. Hulknurgad on tasandilised kujundid. Kumer hulknurk on hulknurk, mille ükski sisenurk ei […]
Juhus, juhuslik sündmus
Juhus, Juhuslik sündmus Juhus on võimalus, et midagi toimub või juhtub. Juhuslik sündmus on sündmus, mis katse või vaatluse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Näide. Konkreetsete tulemuste saavutamise tõenäosused. Juhusliku sündmuse tõenäosus on alati arvude nulli ja ühe vahel. 0≤P(A)≤1 Sündmuse tõenäosus: […]
Ühenduvuse (assotsiatiivsuse) seadus
Ühenduvuse (assotsiatiivsuse) seadus Ühenduvuse (assotsiatiivsuse seadus): See seadus kehtib liitmise ja korrutamise puhul. Liitmisel: Kahe arvu summa liitmiseks mingi arvuga võib liita selle arvuga enne ühe liidetava ja siis tulemusega teise liidetava. (a + b) + c = a + (b + c) Korrutamisel: Kahe arvu korrutise korrutamisel mingi arvuga võib selle arvuga korrutada esmalt […]
