Kuup Kuup on korrapärane kuustahukas. Kuubi tahkudeks on 6 ruutu, kuubil on 12 serva ja 8 tippu. Kuupi nimetatakse ka korrapäraseks heksaeedriks. Kuubi pindala: S = 6a2 Kuubi ruumala: V= a3 a – kuubi külgserv GeoGebra Materials Team LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use Kuubi pindala ja ruumala arvutamine. Näited igapäevaelust […]
Silt: Greek Kappa
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mille moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümeber ühe kaateti Vetex (apex) – koonuse tipp Curved surface – kumer pind, külgpind True height – koonuse kõrgus (h) Slant height – koonuse moodustaja (m) Radius – raadius (r) Base – koonuse põhi https://en.wikipedia.org/wiki/Cone Pindala Ruumala Pindala = Külgpindala+ Põhja pindala […]
Ühiskordne
Ühiskordne Kahe või enama täisarvu ühiskordne on täisarv, mis jagub kõigi antud arvudega. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Vähim ühiskordne: https://domath.surju.ee/et/vahim-uhiskordne/ Näiteks: Arvu 3 kordsed on : 3, 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27, 30, 33 … jne Arvu 5 kordsed on: 5, 10, […]
Ühistegur, suurim ühistegur
Ühistegur, suurim ühistegur Ühistegur on naturaalarv, millega jagub iga antud arv. Näiteks arvude 24 ja 60 ühistegurid on 1, 2, 3, 4, 6 ja 12. Arvude jagajad on arvud, millega antud arv jagub. Kui kahel või enamal arvul on samasugused tegurid, siis on neil on ühistegurid. Antud arvude suurim ühistegur (SÜT) on suurim arv, millega […]
Ühine nimetaja
Ühine nimetaja Murru nimetaja on hariliku murru murrujoone all olev arv. Nimetaja näitab mitmeks võrdseks osaks arv on jagatud. Kui kahe või enama hariliku murru nimetajad on samad, siis on neil ühine nimetaja. Ühise nimetaja leidmiseks on vaja leida antud murdude nimetajate vähim ühiskordne. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub […]
Ring, ringjoon, ümbermõõt, pindala
Ring, ringjoon, ümbermõõt, pindala Ring on tasapinnaline kujund, mida ümbritseb ringjoon. Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoon on kinnine joon, mille kõik punktid asuvad ühel ja samal tasandil ning on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. Ringjoone pikkus (C) on kindel arv korda pikem selle diameetrist (seda arvu tähistatakse kreeka tähega π (pii)). […]
Temperatuuriskaala Celsius
Temperatuuriskaala Celsius Celsius on temperatuuriskaala, millel vesi jäätub 0 kraadi juures ja keeb 100 kraadi juures. Tähiseks on °C. Celsiuse kraad (sümbol: °C) võib näidata kindlat punkti Celsiuse temperatuuriskaalal või kahe temperatuuri vahet ehk erinevust. Celsiuse temperatuuriskaala on nime saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse järgi(1701–1744), kes pakkus esimese […]
Kilogramm, kg
Kilogramm, kg Kilogramm on mõõtühik massi ehk raskuse mõõtmiseks. Kõige tavapärasemad massi mõõtühikud on gramm, kilogramm ja tonn. Kõnekeeles öeldakse kilogrammi asemel tihti kilo. Kilogramm on 1000 grammi. Kilogrammi tähis on kg. 1kg = 1000g Massiühikute teisendamine 1 kilogramm = 1000 grammi 1 kg = 1000 g 1 kilogramm = 1 000 000 milligrammi 1kg = 1 […]
Kilo-
Kilo- Kilo- (tähis k) on eesliide. Selle eesliitega moodustatud ühik on alusühikust 1000 korda suurem. Näiteks teepikkus 1 kilomeeter (km) on 1000 meetrit või 1 kilogramm on 1000 grammi. Eesliide kilo- tuleb kreeka keele sõnast χίλιοι (chilioi), mis tähendab “tuhat”. See võeti esimest korda ametlikult kasutusele 1795. a koos meetermõõdustikuga. […]
Täisnurkse kolmnurga kaatetid
Täisnurkse kolmnurga kaatetid Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk ehk 90°. Täisnurga lähiskülgesid nimetatakse kaatetiteks ja selle vastaskülge hüpotenuusiks. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi tähistatakse enamasti tähega c ning kaateteid tähtedega a ja b. […]
