Veerand Kui jaotada tervik neljaks võrdseks osaks, siis ühte osa nimetatakse veerandiks. Veerand on üks neljandik. Üks terve koosneb neljast veerandist. Veerandi leidmiseks arvust tuleb arv jagada neljaga. Veerand kirjutatakse numbritega 1/4. Näited: Aastas on 4 aastaaega. Iga aastaaeg on 1/4 aastast. Tund on jaotatud neljaks veerandiks. Terve tund on 60 minutit. Veerand tundi […]
Silt: Estonian V
Võrrand
Võrrand Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut tundmatut. Näited: x + 6 = 9 4x = 12 x2 + 2x – 3 = 0 Võrrandite lahendamine x + a = b x = b – a x – a = b x= b + a a – x = b x = a […]
Vertikaalne
Vertikaalne Vertikaalne joon on püstine, ülalt alla või alt üles kulgev joon. Graafikutel ja koordinaatteljestikel on horisontaalne telg (x-telg) ja vertikaalne telg (y-telg). https://en.wikipedia.org/wiki/File:Mystery_of_the_horizontal_y-axis.PNG […]
Viisnurk (pentagon)
Viisnurk Viisnurga moodustab viiest lülist koosnev kinnine murdjoon koos sellega piiratud tasandi osaga. Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk. Viisnurgal on viis külge ja viis nurka. Viisnurga sisenurkade summa on 540°. Korrapärane viisnurk: Viisnurga liigid: Korrapärane viisnurk (kõik nurgad ja küljed on võrdsed) Korrapärase viisnurga iga sisenurk on 540° : 5 = 108°. […]
Väärtus
Väärtus Avaldise väärtuse leidmiseks tuleb teostada avaldises toodud tehted. Näited: Avaldise 4 x 6 väärtus on 24 Kui x = 6 ja y = 3, siis avaldise x + y väärtus on 9 Kui x = 4, siis avaldise y=2x + 3 väärtus on 11 (y = 2 · 4+3 = 8+3=11) * Kui funktsioon […]
Valem
Valem Valem on matemaatika reegel, mis on avaldatud matemaatiliste sümbolite kaudu. Näide: Ristküliku pindala valem on S=ab (S = pikkus x laius) Kiiruse arvutamise valem v = s/t ( v= s: t) v- kiirus (km/h, m/s) s- teepikkus (km, m) t – aeg (h, s) https://www.splashlearn.com/math-vocabulary/algebra/formula Joonisel on ruudu, ristküliku, ringi, kolmnurga, trapetsi, rööpküliku pindala […]
Võrre, võrdekujuline võrrand
Võrre Võrre on tõene võrdus, mille mõlemad pooled on jagatised. a : b = c : d Võrde põhiomadus: Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega. a,d – välisliikmed b,c – siseliikmed Võrdekujuline võrrand on võrre, mis sisaldab tundmatut suurust (näited 2, 3, 4, 5). Näited 1) 2) 3) […]
Vahetuvusseadus
Vahetuvusseadus Vahetuvusseadus (kommutatiivsuse seadus) tähendab, et liitmisel ja korrutamisel summa või korrutis ei muutu, kui me muudame liidetavate või tegurite järjekorda. Seega saame numbrite asendit muutes ikka sama tulemuse. Näiteks: Liitmine Korrutamine a + b = b + a a * b = b * a või ab =ba 4 + 2 = 2 […]
Vähem, väiksem kui, võrdlemine
Vähem, väiksem kui, võrdlemine “Väiksem kui” tähistab seost kahe suuruse vahel, mis näitab, et üks on teisest madalam, väiksem. Seose sümbol on “<“, mis võimaldab võrrelda erinevaid suuruseid. Avaldist, kus esineb märk < või >, nimetatakse võrratuseks. Võrratusmärgid on > (on suurem kui) ja < (on väiksem kui). 3 < 5 3 on väiksem kui 5 […]
Võrdhaarne kolmnurk
Võrdhaarne kolmnurk Võrdhaarne kolmnurk on kolmnurk, mille on kaks külge on võrdse pikkusega. Võrdsete pikkustega külgi nimetatakse võrdhaarse kolmnurga haaradeks ja kolmandat külge nimetatakse aluseks. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed ja tipunurga poolitaja poolitab aluse ja on alusega risti. ∠ACB = γ on tipunurk. ∠BAC = α ja ∠ABC = β on alusnurgad, Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad […]
