Ümardamine Igapäevases elus kasutatakse täpseid ja ligikaudseid arve. Täpsed arvud saadakse loendamise või täpsete arvudega arvutamise teel. Ligikaudsed arvud saadakse mõõtmisel, ümardamisel või ligikaudsete arvudega arvutamisel. Ligikaudne väärtus on saadud arvude ümardamisel või ligikaudsel mõõtmisel. Mõõtmisel kaasneb mõõtmisviga, mille võivad põhjustada mõõtmisvahendid vms. Arvutamisel tuleb paljudel juhtudel tulemusi ümardada, mistõttu saame ligikaudseid arve. Ligikaudne arv […]
Silt: Estonian ÜÜ
Ühelised
Ühelised Arvud koosnevad järkudest: ühelised, kümnelised, sajalised jne. Arvu järk näitab, mitu ühelist on selles arvus. Näiteks arvus 6713 on 3 ühelist. […]
Ühiku hind
Ühiku hind Ühiku hind on ühe kilogrammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuupmeetri hind. Ühikuhinnaks võib olla ka tükihind. Ühikuhinna leidmiseks tuleb müügihind jagada kogusega. Näited: ÕUNAD 2,5 kg 5€ 500g 1,2€ kogus ühiku hind kg parim hind 2,5 kg 5€ 5 : 2,5 = 2 € parim 500g=0,5kg […]
Ümbermõõt
Ümbermõõt Ümbermõõt on kujundi külgede pikkuste summa. Ümbermõõtu tähistatakse tähega P Näide 1. Ristkülikul on neli külge. Ristküliku ümbermõõdu leidmiseks liidame kõikide külgede pikkused kokku. Ristküliku ümbermõõt: P = 6 + 6 + 4 + 4 = 20 cm või P = 2 (6 + 4) = 20 cm Näide 2. Siin on veel […]
Üheksa, üheksateist, üheksakümmend
Üheksa, üheksateist, üheksakümmend Üheksa (9) on naturaalarv, mis otseselt eelneb arvule 10 ja järgneb arvule 8. 8<9<10 Üheksateist (19) on naturaalarv, mis otseselt eelneb arvule 20 ja järgneb arvule 18. 18<19<20 Üheksakümmend (90) on naturaalarv, mis otseselt järgneb arvule 89. 89<90 […]
Ühiskordne
Ühiskordne Kahe või enama täisarvu ühiskordne on täisarv, mis jagub kõigi antud arvudega. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Vähim ühiskordne: https://domath.surju.ee/et/vahim-uhiskordne/ Näiteks: Arvu 3 kordsed on : 3, 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27, 30, 33 … jne Arvu 5 kordsed on: 5, 10, […]
Ühistegur, suurim ühistegur
Ühistegur, suurim ühistegur Ühistegur on naturaalarv, millega jagub iga antud arv. Näiteks arvude 24 ja 60 ühistegurid on 1, 2, 3, 4, 6 ja 12. Arvude jagajad on arvud, millega antud arv jagub. Kui kahel või enamal arvul on samasugused tegurid, siis on neil on ühistegurid. Antud arvude suurim ühistegur (SÜT) on suurim arv, millega […]
Ühine nimetaja
Ühine nimetaja Murru nimetaja on hariliku murru murrujoone all olev arv. Nimetaja näitab mitmeks võrdseks osaks arv on jagatud. Kui kahe või enama hariliku murru nimetajad on samad, siis on neil ühine nimetaja. Ühise nimetaja leidmiseks on vaja leida antud murdude nimetajate vähim ühiskordne. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub […]
Ühenduvuse (assotsiatiivsuse) seadus
Ühenduvuse (assotsiatiivsuse) seadus Ühenduvuse (assotsiatiivsuse seadus): See seadus kehtib liitmise ja korrutamise puhul. Liitmisel: Kahe arvu summa liitmiseks mingi arvuga võib liita selle arvuga enne ühe liidetava ja siis tulemusega teise liidetava. (a + b) + c = a + (b + c) Korrutamisel: Kahe arvu korrutise korrutamisel mingi arvuga võib selle arvuga korrutada esmalt […]
