Sektordiagramm

Sektordiagramm Sektordiagramm on diagramm, milles arve kujutavad ringi sektorid. Sektordiagrammi kasutatakse peamiselt protsentide kujutamiseks. Kui joonestada ringile kaks raadiust, jagavad need ringi kaheks osaks. Mõlemat osa nimetatakse ringi sektoriks. Ring moodustab täispöörde. Täispööre on 360 kraadi. Osa ringist saame väljendada protsentides. 1%-le täispöördest vastab 360° : 100 = 3,6° Näide: Joonisel olev sektordiagramm kujutab 50 […]

Read More… from Sektordiagramm

Suurem, rohkem

Suurem, rohkem Me saame hulkasid ja arve omavahel võrrelda. Võrdlemiseks kasutatakse võrratusmärke:  on suurem kui > on väiksem  kui < 6 > 5 Arv 6 on suurem kui arv 5 3 < 5 Arv 3 on väiksem kui arv 5 Tekstülesannetes kasutatakse tihti sõnu võrra rohkem või korda rohkem.  Võrra rohkem tähendab liitmist. Korda rohkem tähendab […]

Read More… from Suurem, rohkem

Segaarv

Segaarv Segaarv koosneb täisosast ja murdosast.  Näide: Arv  on segaarv, millest 2 on täisosa ja 1/3 on murdosa.  Segaarvu saab teisendada liigmurruks. Selleks tuleb täisosa korrutada murru nimetajaga ja liita murru lugejale. Näited:  = = Veel näiteid:  siin   […]

Read More… from Segaarv

Samaväärsed murrud

Samaväärsed (võrdsed) murrud Samaväärsed (võrdsed) murrud on murrud, millel on erinevad lugejad ja nimetajad, kuid mis on võrdsed sama väärtusega. Näide: 4/6 ja 8/12 on samaväärsed murrud, kuna mõlemad on võrdsed 2/3-ga. 1/2=2/4 = 3/6 Mõned mängud:  https://www.mathplayground.com/Triplets/index.html https://www.ixl.com/math/grade-4/equivalent-fractions-find-the-missing-numerator-or-denominator […]

Read More… from Samaväärsed murrud

Silinder

Silinder Silinder on ruumiline(3D) keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Silindri  põhjadeks on ringid. Base – silindri põhi Curved surface – silindri külgpind   Silindri pindala 2 · Põhja pindala + külgpindala St= 2πr2 + 2πrh St=2Sp +Sk Põhja pindala Sp = πr2  Põhja ümbermõõt P = 2πr  Külgpindala Sk = Ph =2πrh […]

Read More… from Silinder

Sajand

Sajand Sajand on 100-aasta pikkune  periood ajaarvamises. Sada aastat on üks sajand, sajandeid saame arvutada arvkiirel. Praegu on 21. sajand. Eelmine sajand oli 20. sajand ja üle-eelmine sajand oli 19. sajand.  Tuhat aastat  ehk 10 sajandit moodustavad millenniumi. Näiteks:   – 19. sajand oli ajaperiood aastast  1801 kuni 1900. – 21. sajand algas 1. jaanuaril 2001 […]

Read More… from Sajand

Sentimeeter

Sentimeeter Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: 1 cm = 0,01 m = 10 mm. 1 sentimeeter = 10 millimeetrit 100 sentimeetrit = 1 meetr Pikkus 1 kilomeeter = 1000 meetrit 1 kilomeeter = 10 hectomeetrit  1 hectomeeter = 10 dekameetrit 1 dekameeter = 10 meetrit 1 meeter = 10 detsimeetrit 1 detsimeeter = 10 […]

Read More… from Sentimeeter

Sent

Sent Sent on rahaühik, mille väärtus on 1/100 käibivast põhiühikust. Sendid on käibel paljudes riikides. Ameerika Ühendriigid on neist üks tuntumaid (1 USA dollar on 100 senti (cent)). Üks euro jaguneb sajaks eurosendiks.  1 USA sent (cent) = 1/100 dollarit 1 eurosent = 1/100 eurot Sent on rahaühik, mille väärtus on 1/100 käibivast põhiühikust. 100 sent = 1 euro  Tähis on  s   […]

Read More… from Sent

Sagedus

Sagedus (Sagedustabel) Sagedus näitab, kui sageli midagi juhtub (tavaliselt teatud aja jooksul). See on andmeväärtuse esinemiskordade arv.  Andmete sagedust tavaliselt tähistatakse tähega  f. Näide: kui viis õpilast said matemaatikas hindeks A, siis öeldakse, et hinde A sagedus on 5. Hinne Loendus Sagedus (f) A IIIII 5 B III 3 C IIII 4 D II 2 […]

Read More… from Sagedus