Prisma

Prisma  Prisma on ruumiline kujund, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas.  Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks.  Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi: kolmnurkne prisma, nelinurkne prisma jne.  Risttahukas on nelinurkne püstprisma, […]

Read More… from Prisma

Positiivne arv, positiivne täisarv

Positiivne arv, positiivne täisarv Arv on positiivne, kui ta on nullist suurem. Seda tähistatakse nii: a > 0 Positiivse arvu ees on plussmärk, aga tavaliselt plussmärki arvu ette ei kirjutata.  Arv 0 ei ole ei positiivne ega negatiivne arv.  Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Täisarvud on arvud …-3, -2, -1, 0, 1, 2 […]

Read More… from Positiivne arv, positiivne täisarv

Punkt

Punkt Punkt on lihtsaim geomeetriline kujund.  Punktil pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust).  Punkti tähistatakse joonisel tavaliselt punkti, risti või väikese ringiga ja suure trükitähega (näiteks A või B). Neid punkte loetakse nii: punkt A ja punkt B.  Punktid on vajalikud muude geomeetriliste kujundite (nt sirged, lõigud, hulknurgad, ringid jne) joonestamisel. Näited. 1) Ühendades kaks […]

Read More… from Punkt

Päripäeva

Päripäeva Kui miski liigub päripäeva, tähendab see, et liikumine toimub Päikese näiva liikumise suunas, idast lõuna kaudu läände, vasakult üles paremale ehk kellaosutite liikumisega samas suunas. Päripäeva suund Vastupäeva suund                                   https://en.wikipedia.org/wiki/Clockwise […]

Read More… from Päripäeva

Pikkus

Pikkus Pikkus on lõigu, tee või kõverjoone ulatust iseloomustav arv. Pikkus on kellegi või millegi suurim ulatus püst- või rõhtsuunas.  Pikkuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter (tähis m).  Pikkus – length   […]

Read More… from Pikkus

Paarisarvud

Paarisarvud Paarisarvud on arvud, mille üheliste number on 2, 4, 6, 8 või 0. Paarisarvud jaguvad 2-ga. Paaritud arvud on arvud, mille üheliste number on1, 3, 5, 7, 9. Näited: Paarisarvud on 0, 2, 4, 6, 8, 10,12, 14, 16, 18, 20,………. Siin on mäng paaris ja paaritute numbritega: https://www.topmarks.co.uk/learning-to-count/coconut-odd-or-even   […]

Read More… from Paarisarvud

Pindala

Pindala Pindala on pinna suurus. Pindala mõõdetakse ruutühikutes: millimeetrites (mm2), ruutsentimeetrites (cm2), ruutdetsimeetrites (dm2), ruutmeetrites (m2), ruutkilomeetrites (Km2). Maatüki pindala https://www.pexels.com/photo/aerial-view-of-plots-of-farm-land-3030296/ Kujundite pindalad Mõõtühikud 1m²  –  1dm²  –  1cm²  –  1mm² 1m² = 100 dm² 1dm² = 100 cm² 1cm² = 100 mm² 1m² = 10 000 cm²      1 ruutmeeter = 10 000 […]

Read More… from Pindala

Pool, poolitamine

Pool. Poolitamine Pool on üks kahest võrdsest osast. Kumbki pool on teisega võrdne. Kaks võrdset poolt moodustavad kokku ühe terviku. Pool hariliku murruna on  1/2. one- half –  üks pool one-half + one-half  make a whole. pool + pool = tervik 1/2 + 1/2 = 1 […]

Read More… from Pool, poolitamine