Laius Laius on ruumi, kujundi, keha või eseme üks mõõtmeid. See on mingi kujundi lühema külje pikkus. Näiteks tee laiuse saame siis, kui mõõdame ära vahemaa tee ühest äärest teise äärde. Laius (width)- kujundi lühim külg Pikkus (length)- kujundi pikem külg Kõrgus (height)- pikkus püstsuunas (alt üles) […]
Silt: Estonian L
Lugeja
Lugeja Harilik murd on kahe täisarvu jagatis. Harilik murd on osa tervukust. Harilikud murrud on näiteks 3/4 ja 5/10. Hariliku murru nimetaja (denominator) näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja lugeja (numerator) näitab mitu sellist osa on võetud. Lugeja ja nimetaja vahel on murrujoon. Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Näide: Harilik murd 5/7 näitab, et tervik on jagatud seitsmeks […]
Lõikepunkt
Lõikepunkt Lõikepunkt on punkt, kus kaks või rohkem geomeetrilist kujundit kohtuvad. See on nende ühine punkt. Lõikepunktide näited: Kaks sirget lõikuvad punktis O Kui kaks sirget ei ole paralleelsed, siis nad lõikuvad ühes punktis. See punkt on sirgete lõikepunkt. Sirge ja ringjoon: Sirge võib ringjoont lõigata kahes punktis, ühes punktis või mitte üheski punktis. Kui […]
Loendamine
Loendamine Loendamine on samaaegselt käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse. Loendamine on ainus tegevus (vahend), mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendatav arv on iga arv hulgast {1, 2, 3, 4, … }. Loendamisel saab kasutada põhiarve 1, 2, 3…. või järgarve 1. (esimene), 2.(teine), 3.(kolmas)……. Loendamisel […]
Liiter
Liiter, l Liiter on mahumõõt ehk ruumalaühik, mis näitab kui palju vedelikku vastava ruumalaga nõusse mahub. Vedeliku kogust mõõdetakse liitrites. Liiter kirjutatakse lühemalt l. 1 liiter võrdub 1 kuupdetsimeetriga (dm³), 1000 kuupsentimeetriga (cm³), 0,001 kuupmeetriga (m³). 1 l = 1 dm³ – 1000 cm³ = 0,001 m³ 1 liiter jaguneb tuhandeks milliliitriks (ml), sajaks sentiliitriks […]
Liitmise seadused
Liitmise seadused Liitmise seadused on: 1. Liitmise vahetuvusseadus (kommutatiivsuse seadus): Summa ei muutu, kui muudame liidetavate järjekorda. a + b = b + a Näide: 3 + 5 = 5 + 3 = 8 2. Liitmise ühenduvusseadus (assiotsiatiivsuse seadus): Kahe arvu summa liitmiseks mingi arvuga võib liita selle arvuga enne ühe liidetava ja siis tulemusega […]
Ligikaudne
Ligikaudne – ümardamine Igapäevases elus kasutatakse täpseid ja ligikaudseid arve. Täpsed arvud saadakse loendamise või täpsete arvudega arvutamise teel. Ligikaudsed arvud saadakse mõõtmisel, ümardamisel või ligikaudsete arvudega arvutamisel. Ligikaudne väärtus on saadud arvude ümardamisel või ligikaudsel mõõtmisel. Mõõtmisel kaasneb mõõtmisviga, mille võivad põhjustada mõõtmisvahendid vms. Arvutamisel tuleb paljudel juhtudel tulemusi ümardada, mistõttu saame ligikaudseid arve. […]
Lahutamine
Lahutamine Lahutamine on liitmise pöördtehe. Lahutamise tehtemärgina kasutatakse miinusmärki (–). Lahutamise tulemus on vahe. Näited: Viiest virsikust võetakse kaks ära ja järele jääb kolm virsikut. 5 − 2 = 3. https://en.wikipedia.org/wiki/Subtraction chris cambré , CC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use https://www.thatquiz.org/tq-1/math/arithmetic/ […]
Liitmine
Liitmine Liitmine (tähistatakse plussmärgiga +) on üks aritmeetika neljast põhitehtest. Kahe täisarvu liitmisel saadakse nende väärtuste kogusumma või summa. Liitmine on lahutamise pöördtehe. Nulliga liitmise näited: https://domath.surju.ee/et/nulliga-liitmine/ […]
