Püramiid Püramiidiks nimetatakse hulktahukat, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad. Ühise tipuga kolmnurgad on püramiidi külgtahud, nende kolmnurkade ühised küljed on püramiidi külgservad. Külgtahkude ühist tippu nimetatakse püramiidi tipuks. Hulknurk, millel on iga kolmnurgaga üks ühine külg, on püramiidi põhitahk ehk põhi. Püramiidi põhja külgi nimetatakse püramiidi põhiservadeks. […]
Silt: English P
Tõenäosus
Tõenäosus Sündmuse tõenäosus on arv, mis iseloomustab sündmuse toimumise tõenäosust teatud tingimustel. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Tõenäosuse leiame, kui jagame soodsate või oodatud võimaluste arvu kõikide võimaluste arvuga. Sündmuse A klassikaline tõenäosus: n – kõikide võimaluste arv, k – soodsate võimaluste arv. Tõenäosust väljendatakse sageli protsentides Kindel sündmus on sündmus, […]
Prisma
Prisma Prisma on ruumiline kujund, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. Põhitahke ühendavad külgtahud. Prisma on hulktahukas. Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi: kolmnurkne prisma, nelinurkne prisma jne. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, […]
Positiivne arv, positiivne täisarv
Positiivne arv, positiivne täisarv Arv on positiivne, kui ta on nullist suurem. Seda tähistatakse nii: a > 0 Positiivse arvu ees on plussmärk, aga tavaliselt plussmärki arvu ette ei kirjutata. Arv 0 ei ole ei positiivne ega negatiivne arv. Naturaalarvud koos nende vastandarvudega moodustavad täisarvude hulga. Täisarvud on arvud …-3, -2, -1, 0, 1, 2 […]
Lõikepunkt
Lõikepunkt Lõikepunkt on punkt, kus kaks või rohkem geomeetrilist kujundit kohtuvad. See on nende ühine punkt. Lõikepunktide näited: Kaks sirget lõikuvad punktis O Kui kaks sirget ei ole paralleelsed, siis nad lõikuvad ühes punktis. See punkt on sirgete lõikepunkt. Sirge ja ringjoon: Sirge võib ringjoont lõigata kahes punktis, ühes punktis või mitte üheski punktis. Kui […]
Algarv
Algarv Algarv on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja jagub ainult arvuga 1 ja iseendaga. Algarvud on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37… Algarve on lõpmatult palju. Arv 1 ei ole algarv ega kordarv., sest tal on ainult üks tegur. Arvu algteguriteks on arvu tegureid, mis on algarvud. […]
Hulktahukas
Hulktahukas Ruumilist geomeetrilist kujundit, mida piiravad ainult hulknurgad, nimetatakse hulktahukaks. Hulktahukas on ruumiline kujund. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakse hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulktahuka servadeks. Hulktahukad on näiteks kuup, risttahukas, püramiid, tetraeeder, prisma. Kera, silinder ja koonus ei ole hulktahukad. Kumerat hulktahukat, mille kõik tahud on võrdsed korrapärased hulknurgad ja igast […]
Punkt
Punkt Punkt on lihtsaim geomeetriline kujund. Punktil pole mõõtmeid (ei pikkust ega laiust). Punkti tähistatakse joonisel tavaliselt punkti, risti või väikese ringiga ja suure trükitähega (näiteks A või B). Neid punkte loetakse nii: punkt A ja punkt B. Punktid on vajalikud muude geomeetriliste kujundite (nt sirged, lõigud, hulknurgad, ringid jne) joonestamisel. Näited. 1) Ühendades kaks […]
Hulknurk
Hulknurk Hulknurk on kinnine murdjoon. Lõike, millest see murdjoon koosneb, nimetatakse hulknurga külgedeks, nende otspunkte hulknurga tippudeks. Hulknurgad on: kolmnurk, nelinurk, viisnurk, kuusnurk, seitsenurk, kaheksanurk, üheksanurk, kümmenurk, üheteistnurk jne. Hulknurka nimetatakse korrapäraseks, kui kõik selle küljed on võrdsed ja kõik külgedevahelised nurgad on võrdsed. Hulknurgad on tasandilised kujundid. Kumer hulknurk on hulknurk, mille ükski sisenurk ei […]
