Koordinaadid Koordinaadid Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil. Neid arve nimetatakse punkti koordinaatideks. Punkti asukoha üheseks määramiseks vajalik koordinaatide arv on ruumi mõõde ehk dimensioon. Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x koordinaat, y koordinaat), mis määrab punkti asukoha tasandil, Et määrata punkti asukohta ruumis võetakse kasutusele kaks ühes punktis lõikuvat koordinaattelge: x telg ehk abstsisstelg; y-telg ehk ordinaattelg; Koordinaatide alguspunktiks ehk nullpunktiks […]
Silt: English C
Koonus
Koonus Koonus on kolmemõõtmeline geomeetriline kujund, mille moodustab ümber ühe oma kaateti pöörlev täisnurkne või nürinurkne kolmnurk. Täisnurkne koonus Nürinurkne koonus https://en.wikipedia.org/wiki/Cone Pindala Ruumala Koonuse pindala = külgpindala+ põhapindala Koonuse ruumala = 1/3 põhjapindala× kõrgus Author:Heather O’Brien, Lew W. S. LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use […]
Liitarv
Liitarv Liitarvud on arvud, milles on kaks või rohkem tegurit. Liiarv on täisarv, mille saab teisi täisarve korrutades Näiteks: 6 saame näiteks 2 × 3 või 1 x 6 seega 6 on liitarv. 6 tegurid on 1, 2, 3, 6 Play Game https://www.sheppardsoftware.com/math/numbers/fruit-splat-prime-composite-game/ […]
Vahetuvusseadus
Vahetuvusseadus Vahetuvusseadus tähendab, et liitmisel ja korrutamisel summa või korrutis ei muutu, kui me muudame liidetavate või tegurite järjekorda. Seega saame numbrite asendit muutes ikka sama tulemuse. Näiteks: Liitmine Korrutamine a + b = b + a a * b = b * a or ab =ba 4 + 2 = 2 + 4 […]
Ühiskordne
Ühiskordne Kahe või enama täisarvu ühiskordne on täisarv, mis jagub kõigi nende arvudega. Näiteks: 3 ühiskordsed on : 3, 6, 9, 12, 15, 18, … jne 5 ühiskordsed on: 5, 10, 15, 20, 25, … jne Seega 3 ja 5 ühiskordne on 15 (ja 30, 45, jne……) Play games https://www.esparklearning.com/activities/math/panda-breakout-least-common-multiples https://www.sheppardsoftware.com/math/multiples/fruit-splat-game/ […]
Ühistegur
Ühistegur Ühistegur ehk ühisjagaja on naturaalarv, millega jaguvad kõik vaadeldavad täisarvud. Näiteks arvude 24, –132 ja 60 ühistegurid on 1, 2, 3, 4, 6 ja 12. Jagajad on numbrid, millega antud arv jagub. Antud arvu algarvulisi tegureid omavahel korrutades saame antud arvu uusi tegureid. Kui kahel või enamal numbril on samad tegurid, siis on neil ühistegur. Näiteks: 12 ja 16 […]
Ühine nimetaja
Ühine nimetaja Nimetaja on hariliku murru alumine number. Nimetaja näitab mitmeks võrdseks osaks arv on jagatud. Kui kahe või enama hariliku murru nimetajad on samad, siis on neil ühine nimetaja. On vaja leida antud murdude nimetajate vähim ühiskordne. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Näiteks: Ühise […]
Päripäeva
Päripäeva Kui miski liigub päripäeva, tähendab see, et liikumine toimub Päikese näiva liikumise suunas, idast lõuna kaudu läände, vasakult üles paremale ehk kellaosutite liikumisega samas suunas. Päripäeva suund Vastupäeva suund https://en.wikipedia.org/wiki/Clockwise […]
Ring, ringjoon, ümbermõõt, pindala
Ring, ringjoon, ümbermõõt, pindala Ring on tasapinnaline kujund, mida ümbritseb ringjoon. Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoon on kinnine joon, mille kõik punktid asuvad ühel ja samal tasandil ning on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. Ringjoone pikkus (C) on kindel arv korda pikem selle diameetrist (seda arvu tähistatakse kreeka tähega π (pii)). […]
Juhus, juhuslik sündmus
Juhus, Juhuslik sündmus Juhus on võimalus, et midagi toimub või juhtub. Juhuslik sündmus on sündmus, mis katse või vaatluse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Näide. Konkreetsete tulemuste saavutamise tõenäosused. Juhusliku sündmuse tõenäosus on alati arvude nulli ja ühe vahel. 0≤P(A)≤1 Sündmuse tõenäosus: […]
