Koordinaadid Koordinaadid on arvude paar, mida kasutatakse punkti või kujundi asukoha määramiseks kahemõõtmelisel tasapinnal. Koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil. Neid arve nimetatakse punkti koordinaatideks. Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x koordinaat, y koordinaat), mis määrab punkti asukoha tasandil. Koordinaatide alguspunktiks ehk nullpunktiks on telgede lõikepunkt. Esimene koordinaat osutab x-teljele […]
Silt: English C
Koonus
Koonus Koonus on pöördkeha, mille moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümeber ühe kaateti Vetex (apex) – koonuse tipp Curved surface – kumer pind, külgpind True height – koonuse kõrgus (h) Slant height – koonuse moodustaja (m) Radius – raadius (r) Base – koonuse põhi https://en.wikipedia.org/wiki/Cone Pindala Ruumala Pindala = Külgpindala+ Põhja pindala […]
Kordarv
Kordarv Kordarvud on naturaalarvud, milles on kaks või rohkem tegurit. Kordarv on naturaalarv, mille saab esitada naturaalarvude korrutisena. Näiteks: 6 = 2 ⋅ 3 6 = 1 ⋅ 6 Arv 6 on kordarv. Arvu 6 tegurid on 1, 2, 3, 6 Play Game https://www.sheppardsoftware.com/math/numbers/fruit-splat-prime-composite-game/ […]
Vahetuvusseadus
Vahetuvusseadus Vahetuvusseadus (kommutatiivsuse seadus) tähendab, et liitmisel ja korrutamisel summa või korrutis ei muutu, kui me muudame liidetavate või tegurite järjekorda. Seega saame numbrite asendit muutes ikka sama tulemuse. Näiteks: Liitmine Korrutamine a + b = b + a a * b = b * a või ab =ba 4 + 2 = 2 […]
Ühiskordne
Ühiskordne Kahe või enama täisarvu ühiskordne on täisarv, mis jagub kõigi antud arvudega. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub iga antud arvuga. Vähim ühiskordne: https://domath.surju.ee/et/vahim-uhiskordne/ Näiteks: Arvu 3 kordsed on : 3, 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27, 30, 33 … jne Arvu 5 kordsed on: 5, 10, […]
Ühistegur, suurim ühistegur
Ühistegur, suurim ühistegur Ühistegur on naturaalarv, millega jagub iga antud arv. Näiteks arvude 24 ja 60 ühistegurid on 1, 2, 3, 4, 6 ja 12. Arvude jagajad on arvud, millega antud arv jagub. Kui kahel või enamal arvul on samasugused tegurid, siis on neil on ühistegurid. Antud arvude suurim ühistegur (SÜT) on suurim arv, millega […]
Ühine nimetaja
Ühine nimetaja Murru nimetaja on hariliku murru murrujoone all olev arv. Nimetaja näitab mitmeks võrdseks osaks arv on jagatud. Kui kahe või enama hariliku murru nimetajad on samad, siis on neil ühine nimetaja. Ühise nimetaja leidmiseks on vaja leida antud murdude nimetajate vähim ühiskordne. Antud arvude vähimaks ühiskordseks nimetatakse vähimat nullist erinevat arvu, mis jagub […]
Päripäeva
Päripäeva Kui miski liigub päripäeva, tähendab see, et liikumine toimub Päikese näiva liikumise suunas, idast lõuna kaudu läände, vasakult üles paremale ehk kellaosutite liikumisega samas suunas. Päripäeva suund Vastupäeva suund https://en.wikipedia.org/wiki/Clockwise […]
Ring, ringjoon, ümbermõõt, pindala
Ring, ringjoon, ümbermõõt, pindala Ring on tasapinnaline kujund, mida ümbritseb ringjoon. Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Ringjoon on kinnine joon, mille kõik punktid asuvad ühel ja samal tasandil ning on ringjoone keskpunktist võrdsel kaugusel. Ringjoone pikkus (C) on kindel arv korda pikem selle diameetrist (seda arvu tähistatakse kreeka tähega π (pii)). […]
Juhus, juhuslik sündmus
Juhus, Juhuslik sündmus Juhus on võimalus, et midagi toimub või juhtub. Juhuslik sündmus on sündmus, mis katse või vaatluse korral võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda. Suhteline sagedus näitab, kui suur on tõenäosus mingi sündmuse toimumiseks. Näide. Konkreetsete tulemuste saavutamise tõenäosused. Juhusliku sündmuse tõenäosus on alati arvude nulli ja ühe vahel. 0≤P(A)≤1 Sündmuse tõenäosus: […]
