Mittekumer hulknurk

Mittekumer hulknurk Hulknurk on tasandi osa, mida piirab kinnine murdjoon. Nõgus hulknurk on  hulknurk, millel  vähemalt üks nurk on suurem kui 180º. Ühe külje pikendus lõikab hulknurka piiravat murdjoont.  Kumer või mittekumer LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use […]

Read More… from Mittekumer hulknurk

Kumer hulknurk

Kumer hulknurk Kumer hulknurk on  hulknurk, mille ükski sisenurk ei ole suurem kui 180°, tema ühegi külje pikendus ei lõika hulknurka piiravat murdjoont. Näited: Kumer korrapärane viisnurk (kõik küljed ja külgedevahelised nurgad on võrdsed) Kumer viisnurk Kumer kuusnurk LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use […]

Read More… from Kumer hulknurk

Koordinaattasand

Koordinaattasand   Koordinaattasand on tasand, millel on koordinaatteljestik. Koodinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest. Abstsisstelg ehk x–telg on joonisel positiivse suunaga vasakult paremale, tema koordinaate nimetatakse abstsissideks. Punkti abstsiss näitab, kui kaugel asub punkt y–teljest. Ordinaattelg ehk y–telg on joonisel positiivse suunaga alt üles, tema koordinaate nimetatakse ordinaatideks. Punkti ordinaat näitab, kui kaugel asub punkt x–teljest. Nende telgede ristumispunkti nimetatakse koordinaatide alguspunktiks ehk nullpunktiks […]

Read More… from Koordinaattasand

Silinder

Silinder Silinder on ruumiline(3D) keha, mille moodustab ümber oma ühe külje pöörlev ristkülik. Silindri  põhjadeks on ringid. Base – silindri põhi Curved surface – silindri külgpind   Silindri pindala 2 · Põhja pindala + külgpindala St= 2πr2 + 2πrh St=2Sp +Sk Põhja pindala Sp = πr2  Põhja ümbermõõt P = 2πr  Külgpindala Sk = Ph =2πrh […]

Read More… from Silinder

Risttahukas

Risttahukas Risttahukas on kolmemõõtmeline kujund, millel on 6 tahku, 8 tippu ning 12 serva. Risttahukal on kolm mõõdet, nendeks on kõrgus, pikkus ja laius.       l = a –  pikkus      w = b- laius      h = c – kõrgus   Risttahukas          Risttahuka pindala = 2· l·w […]

Read More… from Risttahukas

Kuupmeeter

Kuupmeeter Kuupmeeter on mahuühik.  Seda kasutatakse rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis( SI) See on kuubi ruumala, kui kuubi servapikkus on 1 meeter.    Joonisel on kuubi ruumala, kui kuubi servapikkus on 1 m. Üks kuupmeeter on ruumala, kui kuubi mõõdud on 1m x1m x 1m. Kuupmeetri tähis on m3.     m3   – dm3 – cm3 –  mm3 1 kuupsentimeeter […]

Read More… from Kuupmeeter

Kuupsentimeeter

Kuupsentimeeter Kuupsentimeeter (lühend cm3) on mahuühik, mille aluseks on  kuup, mille iga külje pikkus on 1 cm. Kuupsentimeeter on mahuühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).                   1 cm x 1cm x 1cm = 1 cm3                              […]

Read More… from Kuupsentimeeter

Kuup

Kuup Kuup   on korrapärane kuustahukas. Kuubi tahkudeks on 6 ruutu, kuubil on 12 serva ja 8 tippu.  Kuupi nimetatakse ka korrapäraseks heksaeedriks. Kuubi pindala:  S = 6a2 Kuubi ruumala:  V= a3 a – kuubi külgserv GeoGebra Materials Team  LicenseCC-BY-SA, GeoGebra Terms of Use Kuubi pindala ja ruumala arvutamine.   Näited igapäevaelust           […]

Read More… from Kuup

Võrre, võrdekujuline võrrand

Võrre Võrre on tõene võrdus, mille mõlemad pooled on jagatised.    a : b = c : d Võrde põhiomadus:  Võrde välisliikmete korrutis võrdub tema siseliikmete korrutisega.  a,d –  välisliikmed b,c – siseliikmed Võrdekujuline võrrand on võrre, mis sisaldab tundmatut suurust (näited 2, 3, 4, 5). Näited     1)   2)   3)   […]

Read More… from Võrre, võrdekujuline võrrand

Loendamine

Loendamine Loendamine  on samaaegselt käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse. Loendamine on ainus tegevus (vahend), mille abil saab kindlaks teha esemete arvu.  Loendatav arv on iga arv hulgast {1, 2, 3, 4, … }. Loendamisel saab kasutada põhiarve 1, 2, 3…. või järgarve 1. (esimene), 2.(teine), 3.(kolmas)…….  Loendamisel […]

Read More… from Loendamine